Kergkillustik on taaskasutusprotsessis toodetud paljude kasutamisvõimalustega kergtäitematerjal
Kergkillustik on killustikulaadne kergtäide, millel on ka soojustus- ja dreenimisomadused. Seda kasutatakse hoonete ja rajatiste ehitamisel ja renoveerimisel ning see on eriti vajalik nõrkadele pinnastele rajatavatel taristuobjektidel ja hoonetel.
Kergkillustik üks kergemaid puiste-täitematerjale, olles samas hea kandevõimega, st tugev. Lisaks lihtsale kasutamisele on ta sedavõrd kerge – u 200 kg/m³, et seda mahub koormasse kuni seitse korda rohkem kui tavalist kivimaterjali.
Kergkillustiku tehnilised andmed
Kergkillustikku toodetakse Järvakandis puhastatud, taaskasutatud klaasist. Tootmisprotsess tagab, et tootes ei ole orgaanilisi aineid ja sellel on oma klassi väikseim CO2 jalajälg. Kergkillustik on mittesüttiv ja sellel on head dreenimisomadused.
Kergkillustiku sisestruktuur on kärgjas ja poorne, mis annab sellele kerge kaalu, tugevuse ja soojusisolatsioonivõime. Kergkillustiku tükkidel on hulktahuka kuju, karedad murdpinnad ja tänu tükkide omavahelisele „iselukustumisele“ erakordselt suur varikaldenurk – kuni 45°.
Kergkillustiku kergtäidet pakendatakse 1,5 m³ ja 3 m³ bigbagidesse ja need on saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalikauplustes. Suuremad kogused tarnitakse puistematerjalina.
Kergkillustiku maht konstruktsioonis väheneb sõltuvalt tihendamise vajalikkusest: 10-25% taristuehituses või 5-10% tavaehituses. Kergtäidet ei tihendata kui seda või pealolevat konstruktsiooni ei hakata kasutama käimiseks või sõitmiseks.
KKK – KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Millest ja kuidas kergkillustikku tehakse?
Kergkillustikku toodetakse Järvakandi tehases puhastatud, taaskasutatud klaasist. Klaasimurd jahvatatakse pulbriks, mille osakesed on kuni 0,1 mm ning see segatakse vahtutekitava ainega. Ettevalmistatud klaasimass liigub konveieril aeglaselt läbi tunnelahju, mille kuumus ulatub 900 C kraadini. Ahjus paisub vahtklaasi maht viiekordselt. Jahtudes puruneb toodetud Kergkillustiku ”lint” täitematerjali tükkideks – suurusega kuni 60 mm. Kergkillustiku kergtäide koosneb u ühest mahuosast klaasist ja 10 osast õhust.
Kas selle kergtäitematerjali kasutamisest on pikaajaline kogemus?
Kergkillustikku on Euroopas ja hoonete ja taristuehituses kasutatud heade kogemustega üle veerandsajandi. Esimesed tehased rajati 1980. aastatel Šveitsis ja Saksamaal. Põhjamaades on seni enim Kergkillustik-kergtäidet kasutanud Norras, alates 1990. aastatest, ja edaspidi on see kasutust leidnud nii Rootsis, Soome kui Taanis.
Milleks kergkillustikku kasutatakse?
Kergkillustik – kergtäide on koormustaluv, konstruktsiooni kergendav ja soojustavmaterjal, mis sobib kasutamiseks erinevates ehitusvaldkondades.
Hoonete ehitusel kasutatakse Kergkillustikku kerge täitena ja soojustusmaterjalina. Kergtäidet kasutakse pinnasele toetuvate põrandate ja vundamentide ümbruse soojustus- ja dreentäitena. Kergkillustikku on hõlbus paigaldada ja see sobib hästi ka vahelagedesse ja lamekatuste konstruktsioonis.
Taristu- ja õue-ehituses täidab Kergkillustik samu funktsioone – see vähendab koormust nõrgema kandevõimega pinnasele ja teistele konstruktsioonidele. Kergkillustiku kergtäide toimib ka eriti vastupidava soojus- või külmaisolatsioonimaterjalina. Kergkillustikku kasutatakse kerge ja/või soojustava täitematerjalina, sh pinnasetöödes:
- tänavate, teede rajamisel või remondil;
- sildade ja viaduktide mulletes;
- spordiväljakutel ja platside ja õuekonstruktsioonides;
- tugimüüride tagasitäitel ja sadamaehitustes;
- välitorustike soojustamisel jne
seega kõikjal, kus kergtäite omadused annavad märgatava efekti, sh rahalise – kas ehitamise või objekti kasutamise ajal.
Millised on kergtäite eelised?
Kergkillustik kergtäite eelisteks on hea kandevõime vaatamata selle väiksele mahumassile, lihtne paigaldamine ning hea soojustus- ja dreenimisvõime.
Kergkillustik on üks kergemaid täitematerjale. Kergtäite mahumass moodustab vaid murdosa vastava kivi-täitematerjali omast ja transport on väga kulutõhus.
Kergkillustiku täidet on lihtne paigaldada tänu materjali karedale pinnale ja hõõrdetegurile.
Paigaldatud kergtäite pinnal saab kohe töid jätkata – materjal talub käimis- või masinasurvet ning konstruktsiooni on lihtne tihendada. Kergkillustikust saab rajada paksemaid kandvaid kihte ja seega väheneb vajadus aega- ja vaevanõudvate vahekihtide järele.
Kergkillustik kergtäitel on head soojusisolatsiooni omadused ja dreenimisvõime. See on mittesüttiv ega soodusta korrosiooni. Kergkillustik ei sisalda orgaanilisi aineid.
Kergtäide on korduvkasutatav materjal, mis on valmistatud taaskasutatud klaasist.
Kas kergkillustik on keskkonnaohutu materjal?
Soome VTT katsetuste põhjal võib Kergkillustikku kasutada ka täitematerjalina ja/või külmaisolatsioonina (põhja)veehaarde piirkondade tee-, tänava- ja põllurajatistes.
Kergtäide ei põhjusta tavalises kasutamisel kahjulike ainete aurustumist ega lahustumist. Kergkillustik on nõrgalt aluseline – pH u 10.
Kergkillustiku kergtäide on mittesüttiv. Materjal ei sisalda söövitavaid aineid, mistõttu pole vaja sellega kokkupuutuvale metallile eraldi kaitsemeetmeid.
Kuiv täitematerjal võib käsitsemisel eraldada tolmu ja kasutajad peaksid vältima tolmu sissehingamist. Tolmu kogus ja tera suurus varieeruvad olenevalt toote tüübist. Tööfaasis, kus tolm võib tekkida, tuleb kasutada tahkete osakeste filtriga (P2) varustatud respiraatorit, töökindaid, kaitseprille ja töörõivaid.
Lisateavet toote kasutamise ja käsitsemise kohta leiate materjali ohutuskaardilt.
Kergkillustiku kergtäide on korduvkasutatav materjal, mis on toodetud taaskasutatud klaasist.